Mõõtkavas skeemid


Olukordi, mil mõõtkavas skeemide koostamine tarvilik on, on mitmeid, seega on siin tutvustatav vaid üks võimalikest. Neid kõiki ühendab aga teatava täpsuse olemasolu.

Mõõtkavas skeemide koostamine ja lugemine eeldab mõõtude või mõõtkava olemasolu ning nende valdamisoskust. Reaalsete mõõtmete mõõtkavas ülesmärkimine tähendab suuruste teisendamist. Plaanimaterjali mõõtkavad tähistavad vähendust, mõõtkava märgitakse kõige harilikumalt plaanimõõtmete ja reaalsete mõõtmete suhtena.

Mõõtkavas joonis saab olla esitatud ka ilma mõõtkava märkimata, kui tähtis pole mitte täpne suurus vaid ruumisuhted ja proportsioonid. Ülal näidatud skeem on üks sellistest: joonis selgitab maastikule loodud telgesid ning ruumielementide (allee, veepeegel, paviljon) suhet telgedesse, lisaks on olnud vajalik näidata liikumissuunda. Täpsed suurused ei ole siin olulised. Kui aga jooniselt on tarvis suurusi mõõta, tuleb vaataja jaoks suurendus või vähendus üles märkida, et teisendus oleks võimalik.

Mida mõõtkava tähendab?

Mõõtkava 1:500 tähendab, et ühele ühikule kaardil vastab 500 sama ühikut tähistatud objektil. Mõõtkava võib kiiremaks mõistmiseks teisendada. Näiteks tähistab 1:500 olukorda, et plaanimaterjalil mõõdetud sentimeeter vastab 500 tegelikule sentimeetrile, ehk viiele meetrile (100cm on 1m ehk kui soovid teada mitu meetirit on kaardi ühes sentimeetris, liiguta mõõtkava teist poolt kaks komakohta: kaks nulli tagant ära, 1=5).

KONTROLLIKS:

Mõõtkava 1:500 on levinud detailplaneeringute ning arhitektuursete jooniste asendplaanide esitamisel. Neil puhkudel on headeks kontrollobjektideks sõiduautode parkimiskohad, mis oma 2.5x5m mõõtmete juures on joonisel 0.5x1cm suurused. Treenimata silm võib siin eksida, näiteks kipuvad kontoriprinterid joonist natuke kokku lükkama, et tekitada joonisele valge serv, mis muidu jääks printimata. Mõõtke prinditud joonisel parkimiskohti, kui need on väiksemad kui 0.5x1cm, muutke printeri häälestust või suvandeid (no scaling).

Jooniste (kaartide, plaanide) esitamisel on kokkuleppeliselt olemas standardsed mõõtkavad. Joonist ei esitata keeruliselt teisendatavas suhtes (nt 1:423). Reegilna on sobilikud kõik ümmargused mõõtkavad (ulatuslike territooriumide puhul nt 1:20 000, 1:10 000, 1:2000; kvartali või kinnistu piires 1:1000, 1:500, 1:250, 1:200, 1:100 ning detailjooniste puhul 1:50, 1:25, 1:10, 1:1).

Pange tähele, et nimekirjas ei ole paljusid vahepealseid suurusi, näiteks 1:300, 1:70. Selliste mõõtkavade puhul muutub suuruste mõõtmine keeruliseks (kujutlege end silmapilgu jooksul teisendama 1:300 jooniselt vahemaad, mis on 4.5cm pikkune!). Samuti muudab mõõtkavade standard hõlpsaks jooniste suurendamise-vähendamise. Näiteks saab 1:1000 lihtsasti suurendada 1:500-ks, joonistades kõik 2 korda suuremaks või suurendades pilti koopiamasinal 200%. Siiski: ülalpool toodud näited rohkem ja vähem levinud mõõtkavadest ei ole reegel, vaid lihtsalt levinud praktika. Kui paberi suurus nõuab 1:300 joonist, siis tuleb seda kasutada. Ümardamata numbreid (nagu näiteks toodud 1:423) tuleb sellegipoolest vältida.

Mõõtkavade valdamine aitab ka siis, kui joonis tuleb ise koostada (maa-ala kohta puudub geodeetiline alusplaan või teil pole seda käepärast). Objektil viibides saab olulisemad suurused ja vahekaugused mõõta, üles märkida ning sobivas mõõtkavas paberile kanda. Olenevalt lähteülesandest saate olla kas väga täpsed või ligikaudsed. Täpsuse saavutamiseks peavad olema käepärast mõõtevahendid (nt mõõdulint), ligikaudset mõõtmist saab teostada ilma abivahenditeta.

Kõikjal alati saadaval olevaks standardiks mõõtevahendite puudumisel on inimkeha, heal juhul ka treenitud silmamõõt. Eeldatavasti oskab käesoleva õppematerjali lugeja mõõdulinti kasutada, seega tuletan meelde hoopis mõned ligikaudse mõõtmise näpunäited puhkudeks, mil mõõdulinti pole käepärast.

edasi: mõõtmine mõõtevahenditeta