Mõõtmine mõõtevahenditeta

Vahemaade mõõtmisel aitab alati „maamõõtja samm“, ehk tavamõõdus inimeste jaoks tublisti üle pingutatud pikkusega samm, mille pikkuseks on ligikaudu meeter. Suure sammu miinuseks on selle häiriv visuaal (raske on näiteks tänaval suuri samme tehes ükskõikset ilmet hoides massi sulanduda) ning teadmatus, kas samm on ikka võimalikult meetripikkune. Veendumiseks on mõned viisid, näiteks võite eelnevalt kodutööna meetri maha märkida ning oma sammu sellel katsetada. Alternatiiviks on tänavate äärekivid, mis sõiduteel on meetripikkused, kõnniteedel meetri või poole meetri pikkused. Meetrisammu saab neil äärekividel harjutada või mõõta pikkusi äärekive lugedes. Loodetavasti äärekivistandard niipea ei muutu.

Silmale vähemhäirivamaks sammudega mõõtmise viisiks on oma normaalkõnnisammu pikkuse väljaselgitamine (ning selle meeldejätmine!). Sammude kokkulugemisel on siis lihtne vahemaa välja arvutada (sammude arv x sammu pikkus. Pane tähele, et sa ei ühikutes ei eksiks). Alternatiivina võite mõõta oma jalanõud ning lugeda vahemaid "tibusammudes".

Objektide mõõtmisel tulevad kasuks kas inimese pikkus või muud rohkem või vähem standardsete mõõtmetega asjad või suurused (auto, parkimiskoht, hoone korrus). Peatume korraks inimmõõtmetel.

Tundmatu suuruse mõõtmiseks saab seda inimese pikkusega võrrelda. Esmalt võiksite mõõdetava objekti paberile skitseerida, et seda mõõtmetega täiendada saaks. Püüdke tabada objekti proportsioone. Mõõtmine on kõige hõlpsam kui saate kaaslasel paluda vahetult mõõdetava objekti kõrval seista, mõõtjana peate ise mõõdetavast taanduma (soovitavalt mõõdetu suurima mõõtmega võrdsele kaugusele, näiteks suure puu kõrgust mõõtes umbes paarikümne meetri kaugusele). Tulemuste kõige väiksemaks moondumiseks peaksite jääma mõõdetava objektiga samale kõrgusele. Mõõtmisel võib tulla üsna suur viga, kui püüate puu kõrgust mõõta puust kõrgema hoone akendest vaadates.

Võttes abivahendiks pliiatsi, mõõtke, mitu kaaslase pikkust mahub mõõdetava objekti kõrgusesse. Tegeliku kõrguse arvutamisel võite inimese pikkuseks võtta 2m (kui soovite puu ligikaudset kõrgust), täpsema mõõdu jaoks võite küsida kaaslaselt ta pikkust ning arvutada selle järgi.


Kui arvestame mõõtühikuks 2m, saame puu kõrguseks 11 ning laiuseks 10meetrit. Mõõdetut paberile kandes on tarvis valida sobiv mõõtkava. Allpool toodutest vasakpoolne on millimeetripaberil 1:100 (pealtvaade ja vaade), parempoolse mõõtkavaks on 1:200. Siiski on mõlemad mõõtkavad antud juhul suhtelised, sest monitoripildil on millimeetripaber vähendatud ning skaalad kehtivad vaid paberi ruudustiku suhtes (väikseim ruut 5x5mm).

Kui hakkate harjutuste läbimise käigus omaenda mõõdetud tulemusi sarnaselt paberile kandma võite veenduda, et 1:100 on väiksemate õuesituatsioonide näitamiseks sobilik skaala, kuid puude ja hoonete jaoks see ei sobi: joonis saab tarbetult suur. Haljastusjoonise jaoks sobib 1:200 (parempoolne näide) palju etemini, suurema ülevaatlikkuse saamiseks sobiks koguni 1:500 (nt. asendiplaanide jaoks).


NB! Sellisel mõõtmisviisil tuleb kindlasti arvestada tubli ebatäpsusega, kuid skemaatilise lahenduse juures on see lubatud.


Hindav vaatlemine ja optilised illusioonid


Hindav vaatlemine on äärmiselt kasulik harjutus, millega end igapäevaselt treenida. Kuna maastikuarhitekt korraldab ruumi, peab ta väliruumiobjektide suurusest ja ruumilisusest head ülevaadet omama. Siin aitavad igapäevased tähelepanekud, mida õues viibides teha saab.

Võrdle erinevate objektide omavahelisi suurusi ning kõrvuta neid asjadega, mille mõõtmed on sulle teada. Heaks abiliseks on siin juba varem mainitud kõnnitee äärekivi (0.5 või 1m) või asfaldile märgitud parkimiskoht (2.5x5m). Hoone keskmine korruse kõrgus on 3m. Inimene on keskmiselt 0.7m pikkune, ligikaudseks mõõtmiseks sobib ka 2m.


Majade ees olevate puude kõrguseks võib seega hoonekorruseid lugedes hinnata umbes 12-15m.


KONTROLLIKS:

Kui plaanid näiteks 20m pikkust terrassi, võiksid õues selle suurust püüda ette kujutada. Kui vaatled kaherealist parkimisplatsi, millel parkimiskohad on äärtel, saad selle laiuseks arvestada 5+7+5m, seega õige pisut vähem kui oma terrassiks plaanid. Hinda, kas see on suurus, mida algselt ette kujutasid.

NB! Lähed suuruste ettekujutamisega alt kui mõõdad neid toas. Suletud ruumis näivad mõõtmed palju suuremad kui avatud õueruumis. Kui püüad õue plaanitud pikkust või pindala oma toaga võrrelda, saad tulemuse, mis on õueolukorras osutub palju väiksemaks. Inimesesuurust skulptuuri hinnates tuleta näiteks meelde, et Tallinna raekoja torni tuulelipp Vana Toomas on küll mehemõõtu, kuid ülal torni otsas paistab imepisikesena.


Veel üks näide objektist piiratud ja piiramata ruumis. Võrdle neid kahte järgnevat pilti:


Nii parem- kui vasakpoolsel pildil on kujutatud kuupmeetrit. Esiteks näib kuubik piiratud ruumis oluliselt suurem kui avatud maastikul. Teiseks on esimesel pildil kuubiku suurust võimalik hõlpsasti hinnata: võrdluseks on juures inimene, meeter ulatub inimesele umbes puusani-vööni. Teisel pildil kasti läheduses ühtki võrdlusobjekti ei ole, puud-põõsad on eemal tagaplaanil ning ei anna täpsest skaalast väga head aimu.

Ka distantside silmaga hindamine võib anda üllatavalt vääraid tulemusi. Siin saab süüdistada perspektiivi: mida kaugemal mõõdetava distantsi lõpp-punkt asub, seda tugevamini tõmbub ruum meie silma jaoks kokku. Alloleval pildil on näidatud kõnnitee meetriste jaotustega. Meeter esiplaanil näib sama pikk kui neli meetrit tagaplaanil.


Mõõtkavade ja mõõtmiste läbiproovimiseks võid nüüd asuda esimeste praktiliste harjutuste juurde või võtta ette järgmine, ilma mõõtkavadeta skeemide rubriik.