Õpiobjekti läbimiseks tarvilik harjutus, milles välitööde ning sellele järgneva tubase töö tulemusena saab proovida mõne mõõtkavas skeemi koostamist.

Vihje:
kui plaanid teha ühekorraga nii mõõtkavas kui ka mõõtkavatute skeemide harjutused, loe läbi mõlema harjutuse juhendid. Sedasi saad välitööd korraga ära teha ja säästad aega ning jalavaeva.

Mõlema harjutuse juhendid saad failina välja printida, et õues olles midagi meelest ei läheks.
_____________________________


MÕÕTKAVAÜLESANDED


Õue kaasavõtmiseks sobival printimiskujul ülesanded leiad siit > 6ueharjutus.pdf
Pärast välitöid koostatakse osa skeemidest millimeetripaberile. Kui sul pole millimeetripaberit käepärast, saad selle prinditava failina siit > mmp.pdf

(1) Vahemaad, silmamõõt ja mõõtesammude harjutamine.
a. Vali lõik kõnniteed, millel on äärekivid. Hinda kogu tänava pikkust; kirjuta number üles.
b. Märgi maha 10 meetri pikkune lõik (võid mõõdulindiga kontrollida kas näiteks äärekivi on meetripikkune) ning läbi seda mõned korrad, harjutades meetripikkust sammu.
c. Läbi mahamärgitud teepikkus oma harilikul kõnnisammul, loe sammud kokku ning arvuta oma tavasammu pikkus.
d. Mõõda esmalt hinnatud tänava pikkus tavasammudega, arvuta sedasi saadud tulemus.
e. Mõõda tänava tegelik pikkus äärekive lugedes (kui see on võimalik). Kui lähedale kolm teepikkust üksteisele jõdusid?

(2) Objekti mõõtmine ja mõõtkavas skitseerimine
Vali mõõtmiseks valik puid: noor lehtpuu, noor okaspuu, täismõõdus lehtpuu. Üks valitutest võiks asuda mõne teise objekti lähedal (või puud üksteisele), et saaksid mõõta ka nende vahekaugust.

Esmalt võiks alustada ligikaudse situatsiooni paberilemärkimisest, joonistada nii puude eeldatav pealtvaade kui ka (külg)vaade, vaatel püüda tabada puuliigi eripära (tüve jämedust, tüve ja võra suhet, võra laiust). Samad suurused tuleb ka üles mõõta.  

Mõõtmiseks paluda kaaslasel seista puutüve kõrvale ning liikuda ise mõõdetavast puust eemale (sobilik oleks nt ligikaudne puu kõrguse kaugus). Võttes abivahendiks pliiatsi, mõõda, mitu kaaslase pikkust mahub puu kõrgusesse. Tegeliku kõrguse arvutamisel võib inimese pikkuseks võtta 2m (kui soovid puu ligikaudset kõrgust), täpsema mõõdu jaoks võid küsida kaaslaselt ta pikkust ning arvutada selle järgi. Sellisel mõõtmisviisil tuleb kindlasti arvestada tubli ebatäpsusega.

Võra laiuse saamiseks kasuta sama mõõtu või palu kaaslasel käed laiali sirutada. Kõigi eelduste kohaselt on kaaslase siruulatus sama, mis tema pikkus. Võra laiuseks võta puu kõige äärmiste okste ulatus (võra kõige laiem koht). Edasi toimi sarnaselt kõrguse mõõtmisega.

Puude vahekauguse mõõtmisel kasuta endale kõige sobivamat sammumõõtu (pikk, meetrine maamõõtjasamm / oma harilik kõnnisamm [ca 0.6-0.7m] / kingapikkune tibusamm).



Edasine töö saab toimuda juba tubastes tingimustes. Kui töötad hariliku A4 või A3-formaadis paberiga, võid oma skeemi mõõtkavaks valida 1:200 (1cm = 2m), loomulikult oleneb sobiliku mõõtava valimine tegeliku olukorra vajadustest.
Kasuta joonistamise lihtsustamiseks millimeetripaberit. Siis ei ole mõõdetud suurusi tarvis eraldi paberile märkida - skaala on juba olemas.

Joonista kõigist mõõdetud puudest nii vaated kui pealtvaated, puu, millele märkisid õues üles ka kauguse referentsobjektist, paiguta ka joonisel õigesse kohta. Vaatejoonisele lisa mõõduks lihtsustatud inimfiguur.

Oma arvutuste paikapidavust saad kontrollida siin > millimeetripaberile on 1:200 mõõtkavas kantud ülemisel pildil näidatud puu (vaate ja pealtvaatena). Vaata, kas su tulemus on ligikaudu sarnane.

Pööra nüüd millimeetripaberi lehel teine (valge) külg ja joonista kõik objektid samas mõõtkavas uuesti, aga seekord silma järgi, ilma mõõtmata. Seejärel kontrolli oma silmamõõdu täpsust.