Sellelt leheküljelt leiad ülevaatliku õppematerjali skeemide koostamise kohta.

Materjal katab kaks praktikumitundi Eesti Maaülikooli esimese aasta maastikuarhitektuuri üliõpilaste ainekursuses PK.0227 Maastikuarhitektuuri üldkursus, ent on sobilik ka teiste siduserialade üliõpilastele või lihtsalt huvilistele lugemiseks ja kaasaharjutamiseks.

Kogu materjali lugemine ning harjutuste läbitegemine (nii välitööd kui tubased harjutused) on mahus 0.4 EAP ning võtab aega orienteeruvalt 3 tundi.

NB!
Kui asud kohe kogu materjali algusest lõpuni läbi tegema, ole valmis kontrollharjutuste tekste üles kirjutama või enne õueminekut välja printima. Samuti hangi  leht A4-formaadis millimeetripaberit (paberi saad harjutuste rubriigis koos harjutuste tekstidega ise välja printida), paberit välitööde andmete ülesmärkimiseks ning kaaslane, kes soovib olla su inimmõõt. 



ÕPIOBJEKTI SISUST

Maastikuarhitektid ning ka paljude teiste siduserialade esindajad tegelevad põhitöös vaheldumisi kahe skaalaga - reaalsete objektide ning nende kujutistega (paberil, maketil, monitoril jne). Käesolev õppematerjal aitab nende skaalade vahel orienteeruda, keskendudes õppija manuaalsete oskuste arendamisele: skeemid koostatakse käsitsi paberile. Õpiobjekt on tarvilik esmaste projekteerimisalaste teadmiste ja töövõtete omandamiseks.

Õpiobjekt annab praktiliste ülesannete abil ülevaate mõõtkavas ja mõõtkavatute kujutiste koostamisest ning eelistest erinevate eesmärkide saavutamisel. Õpiobjekti koosseisu kuuluvad teemad:

(1) Mõõtkava olemus, mõõtkavade erinevus, sobiva mõõtkava valik. Harjutus: objektide mõõtmine välikeskkonnas (täpne mõõtmine, ligikaudne, mõõtevahendita mõõtmine), mõõdetu vähendatud kujul ülesjoonistamine (leppemärgid kui näide märgisüsteemidest), mõõtkava valik vastavalt joonise eesmärgile.

(2) Situatsioonianalüüs: kirjelduse ja analüüsi erinevused ja olulisus maastikuarhitekti tööprotsessis. Skeemid analüüsimeediumina. Harjutus: olukorra dokumenteerimine (välitööna), situatsiooni skemaatiline, lihtsustatud ülesmärkimine (tubase tööna / stuudiotööna), situatsioonist järelduste tegemine ning nende graafiline väljendamine.

(3) Jooniste ja skeemide erinevad eesmärgid. Millal valida mõõtkavas, millal mõõtkavatu joonis. Milline on soovitud tulemuse saavutamiseks kõige sobilikum mõõtkava. Kuidas valida soovitud tulemuse saavutamiseks kõige sobilikum skeemi/joonise üldistusaste.

HINDAMINE

Õpiobjekti tulemuste hindamine on mitteeristav, läbitud harjutuste põhjal: õpiobjekti läbija demonstreerib läbi harjutuste väljundites seatud pädevusi. Hindamine toimub kontakttunnina: kodutööna läbitud harjutuste materjalid tuuakse tundi kaasa ning esitletakse teistele osalejatele.

Enesekontroll – enamus harjutusi vaadatakse kontakttunnis üle. Kuna osa harjutustest eeldab arvutamist ja mõõtkavadest õigesti aru saamist ning kuna õppematerjal on avatud kõigile läbimiseks, saab harjutuste läbitegemise järel enesekontrolli alt „õigeid vastuseid“ kontrollida.


Õppematerjali illustreerivad autori fotod ja joonised. Materjalide kasutamisel palun viidata autorile!